Дневник пользователя muska113

Midagi head tahaks ütleda sulle,
kui enesel olla on hea.
Head sõnad, aga ei tule meelde mulle,
mida teha tõesti ei tea.

Miks on nii, et kui vihased oleme
sõnu solvavaid rahena sajab.
Ja samas kui kalad me vaikime,
kui vähegi hellust on vaja.

Sõprus ei küsi, kui palju sa kaalud,
oled Veevalaja, Kalad või Kaalud.
Sõprus ei küsi, kus olid nii kaua -
kui tuleb sõber, katad vaikides laua.

Sõprus ei küsi, olid kaugel või ligi:
sõber teab niigi - kui pidi, siis pidi.
Sõprus ei küsi:"Kas oled mu sõber?"
Ta tuleb targu, kui su ihu on nõder.

Ta ei küsi kui pruut:"Kas olen sul ainus?"
Ta toob pudeli veini ja toetab su vaimu.
Sõprus iial ei küsi, kes noorem, kes vanem:
ta on nagu vein - kui vanem, siis parem.

Arm on nii üürike, sõprus on püsiv.
Mina ta vanust küll täna ei küsi.

Mida kõike annab sõber sõbrale,
seda üles ei jõua lugeda keegi.
Ma soovin vaid toetuda su õlale,
et mu elus oleks alati keegi.
See ongi see, mida annab sõber sõbrale,
mida ei saa anda peale sõbra mitte keegi.

K6ik petmised ja reetmised,
ei ole minu lootused.
Ma tahaks midagi väärtusliku,
kes seda kunagi ei riku.

Ei taha kingituseks roose,
ei taha kunstipäraseid vaase.
Ei taha armsaid karusi ma,
tahan tunda ennast hea sõbrana.

Tahan leida sõbra, keda usalda saaks.
Tahan leida sõbra, kes teisi alt ei veaks.
Tahan halvad sõbrad jätta, see on vaid minevik.
Tahan leida sõbra, kes oleks minu tulevik.