Mõnel hommikul väsinult küsid,
kas tasubki paotada ust.
Kas naeratus siis ka veel püsib,
kui taevas on rusutult must.
Kogu elu kui lõputu äri,
tulles laotununult teadmata kust.
Ära kunagi eneselt küsi,
kas võib kaotada naeratust?
Väljas tänaval ükskõiksus kajab,
tasa esikus avaneb uks.
Keegi ikka su naeratust vajab,
kuid ta jääbki tundmatuks...