Päevi on olnud ja läinud
ja küllap neid tuleb veel juurde.
Koidikud korduvad,
korduvad õhtud ja ööd.
Ühtmoodi oled sa korduv ses päevade lennus.
Ühtmoodi puhkevad õied
ja kustuvad söed.
Mismoodi tunned sa ära siis selle,
mis iial ei kordu,
millest sa mõistad,
kui hetk, mis on elamist väärt,
vilksatab mööda su tundide korduvas rodus,
ilma et puhkeksid õied
või kustuksid söed?
REIN SANDER - JÄLLE VAATAD VOOLAMISE SISSE
***


ÕNN ON NAGU LIBLIKAS MIS EEST ÄRA LENDAB; kui inimene teda jälitab
ja vaid harva tagasi pöördub, siis kui teda enam ei oodata ...

ÕNN AINULT HETK, peegeldus veetilgas, kastetilk lootose õielehel,
see mööduv kordumatu liblika tiivasirutus

ELUTARKUS VÕI RUMALUS seisnebki selle liblika püüdmises või püüdmata jätmises ... ja nende üksikute õnnehetkede märkamises või käestlaskmises ...
***

PS: ARMASTADA INIMEST TÄHENDAB SOOVI TEDA ÕNNELIKUKS TEHA (K.K.POPPER)

Нравится 1