Pole aega, pole mõõtu, pole sõnu..on üüratu igatsus ja midagi kirjeldamatut..valu.Sulen oma silmadega ja Sa oled kõikjal.. taas ma tantsin koos Sinuga, jalutame koeraga.., vaatame loojangut, hoiame käest ja justkui lendaksin kõrgel koos Sinuga..Ma ei taha ärgata..ma tahaksin jäädagi lendama, vaadates Su silmadesse ja naeratavasse näokesesse..Elan ikka ja jälle Meie olnud hetkedest ja mälestustes..pea hetk..ülehomme täitub 18 kuud Sinu viimasest südametuksest ja hingetõmbest..ometi oleks kõik justkui eile..Kallis oled..
Ainult AEG sudab leevendada valu ja kurbust!
:-) :-) :-)
Väga igatsev lugu!