Viimasel
ajal olen ma mõelnud üha sagedamini sellele, kui palju me tegelikult
oleme võimelised hoolima peale iseenda ka teistest ja kui palju me
julgeme seda ausalt välja näidata.
Ausus trumpab petmist. Väliselt
end hoolivana näidata ja seeläbi püüda endast head muljet kujundada on
tõenäoliselt rumalus. Mina, nagu ka paljud teised, olen arvamusel, et
kui inimene näitab end kellegi teisena, siis see tema eluteele midagi
positiivset ei too. Kui inimene arvab, et ta saab läbi vale kujundada
endale soodsa elujärje, siis ma usun, et ta eksib, sest kas mitte
petmis hõngulised mõtted ja teod ei tõmba ligi sarnast käitumist teiste
inimeste poolt? Kas sa mäletad, millal sa ütlesid kallile
inimesele midagi sellist, mida sa ka tõeliselt mõtled? Alati ei ole vaja
teha komplimente, ega paaniliselt püüda otsida teises inimeses tema
kiitmiseks vajalikku materjali. Vahel aitab lihtne ausus. Ausus ise aga
on nii mõnigi kord üksildane sõna, sest me ei pruugi olla piisavalt
julged, et oma hoolivaid mõtted väljendada. Kindlasti ausust jagades
tõmbad enesele ligi teiste poolt ausaid sõnu, mis on kordades
väärtuslikum, kui vaid sõnad, mida sa näiteks kolleegilt kuulda
ihkaksid.
Kõik ei ole hoolimatud. Paljud
inimesed on väliselt väga külmad ja paistavad justkui tundetuna, kuid
need inimesed, keda me taolisteks peame, võivad olla väga ilusate
mõtetega. Teised räägivad avalikult, kui head inimesed nad on ja
püüavad demonstreerida oma heasüdamlikkust näiteks suurte annetuste
tegemisega. Need inimesed võivad olla kõigest hoolimatud
mainekujundajad, kuid siiski on siinkohal tegemist üksnes oletustega.
Me ei saa kunagi täpselt teada, mis teise inimese peas toimub ja
seetõttu võimegi vaid aimata, missugune inimene keegi parasjagu on.
Südamlik mõte ja lihtne sõna annab jõudu Mis
võiks olla ilusam, kui inimene ütleb kellelegi midagi, mis tuleb otse
südamest? Vahel on raske öelda kauneid sõnu ja teha hingeliigutavaid
tegusi, kuid ega me kõik peagi olema kangelased selle filmimaailmast
pärit kuvandi järgi, mis sageli ütleb, et kangelane on see, kes kannab
kallima läbi tule ja vee. Kangelane ei ole alati see, kes füüsiliselt jäämägesid purustab, vaid kangelane võib olla ka lihtne inimene, kes julgeb olla tema ise, kes ütleb ausalt ja kaunilt seda, mida ta mõtleb ning kes peab lugu enesest ja teistest.
Peatuge hetkeks ja märgake ka teisi enda ümber Argielu
toimetuste kõrvalt sageli inimene alati ei märkagi, kui kaunilt sirgub
tema laps, kuidas elavad tema ema või isa. Seda kõike võib muuta ja
parem hilja, kui mitte kunagi, sest see annab meile võimaluse kord
vanana üksinda olles ja elule tagasi vaadates iseendale öelda:
„Minu elus olid suurepärased inimesed, kellele ma julgesin öelda: Ma hoolin sinust.“
Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.