"On sügisene ilm, taevas on näha vaid kuukuma...,kummaline taevas..." - mõtles noormees, kes oli siia ilma üksi jäänud
õnnetuse tõttu, sest aisad kallid inimesed, kes olid veel elus said avariis surma.Nüüd oli ta maailmas täiesti ihuüksi...ei
armastust, õnne ... - mitte midagi.
"Kas seda tähte mis eile nii säravalt ja uhkelt kiiirgas polegi
enam?" - mõtiskles noormees...
Järsku ilus puude vahelt nähtavale neiu ( selline armas ja kena)...
"Mis sa siin teed tundmatu" - päris neiu.
"Ma vaatan ja mõtlen, kuhu kadus see kõige kaunim täht, mis eile siin samas taevalaotuses lebas teiste keskel, aga ometi oli
kõige kaunim" - vastas noormes, samal ajal lastes kostele ohke.
"Ära muretse, küll me leiame sulle vastuse" - kostis teadlikult neiu
"Kuidas sa seda teed?" ... - päris noormees nõutult
Samal ajal kui noormees pilgu neiu poole pööras, nägi ta midagi erakordset , midagi sellist mida ei suuda sõnadesse panna,
vaid seda tuleb ise kogeda. Ta nägi enda ees olevust , ta ei olnudnagu inimene, kuid samas oli ka... v oli see uni või siiski
mitte. Aga see mida poiss nägi oli väga puhas, väga selge ja südamesse pugev - nagu täht oleks taas ta ees...
Peale pausi kogus noormees ennast ja küsis...
"Kes v mis sa oled?
"Olen see sama täht, mida sa eile lõpmatuseni vaatasid ja täna ma otsustasin siis su juurde tulla, et öelda midagi, mida ei
oleks
ma ise ka osanud arvata." - kostus hääl.
" Aga ma ei näe sind...., kas sa oled ..." ... noormees ei suutnud küsimust lõpetada, kui hääl vastas: " Jah ma olen see sama
neiu, keda sa sydames ootasid.

"Tean sinust palju noormees, tean su lugu, su minevikku ja su tegusid. sa oled hea ja eriline inimene ja meie sugused nagu sina
ja mina ja teised kes minuga taevas - saavad osa millestkist erakordsest!" - ütles valgus.
" Mis see on?" - küsis noormees
"Võta käest mul!" - otsustavalt lausus valgus
Haarates käes, tundis poiss enneolematut tunnet....
"Ma kardan...!" kostus noormehe huulilt
"Ära karda seda tunnet...., see on see mida sa oled unustanud - seda nimetatakse armastuseks, hoolivuse, õnne ja kõigi heade
tundmiste allikas.
Ja siis ütles valgus ... sule silmad. Sulgedes silmad, kuulis ta tuttavat häält, tuttavaid nalju, naeru ....
"Ema, Isa, Õde...!" - hüüdis poiss. Ja ta ei exinud - tema ette tulid tõesti kõige kallimad inimesed oma elus.
"Aagggaaaa" - kogeles poiss
"Te ju...?!"püüdis poiss lausuda , kuid ta isa peatas.
"Kallis poeg .... jah me oleme, aga see ei tähenda seda, et me pole sind jälginud - oleme kõik koos olnud su tegemisi vaadanud!" - kostis isa.
"Ja kuna sa oled selles maailmas yxi, mõtlesime, et tahad meie juurde - oleksime ühtne pere" - küsis ema.

"Loomulikult tahan , tahan" - vastas poiss
"Oled sa kindel?" - küsis õde
Noormees muutus kurvaks ... ja üle põse voolas pisar, õde pühkis pisara , vaadates vennale otsa, kes teda nii hoidis ja armastas,
ning lausus: "Venna, me armastame sind... ära seda unusta!!!
"Ei unusta.... igatsen teid nii väga, tahan nii väga teiega olla..., aga ma ei saa" - oli poisi sõnum.
"Me teame et sa ei saa, su aeg pole... sind ootab seal keegi - ütles poisil ema.
Mine ja otsi ta ülesse ja sa saad õnnelikuks ja tea " Me valvame sind" ... - olid ema viimased sõnad.
Kogu pere kogunes 1 punti ja laususid sõnad :
"Ma armastan sind täna, homme ülehomme... - alati, isegi siis kui mind ei ole, armastan sind su sydames, ka siis kui kustumas leek,
jääb sinust meenutus.... täht taevalaotuses.

Ja äkitsi helises uksekell... poiss ärkas , läks avama ja nägi .... kaunist neidu ....
"Poiss küsis koheselt... - sa oled tuttava näoga, kas tean sind?
vastuseks lausus neiu, kes oli kaunis kui ingel - ma tulin siia kogemata, kuna exisin vist uksega, aga sa oled ka tuttav kuidagi.
Kas oleme kohtunud? - küsis neiu
Peale mõttepausi kostus mõlema huulilt 1 sõna - Unenägu .... ja justkui võluväel tundsid mõlemad suurt õnne ja tunnet, mis täitis
kogu südame, sest - mõlemad olid purdunud sõdamed ja nyyd pandi kokku saate tahtel uus ja tugevam süda - mis iseloomustab sõna armastuse
tähendsut kõige selgemalt.

Нравится 2