Me teeme nägu,nagu meid huvitaks,kuid tegelikult jätab
see meid ükskõikseks.
Me teeme kurba nägu,kuid sisimas naerame teiste ebaõnnestumiste üle.
Me ei armasta kedagi peale iseendi.
Me oleme lahedad,kuid sisimas oleme kõik feigid.
Me sõimame,kuid sisimas kahetsema,aga meie ego ei luba meil vabandada.
Me kõik mõttleme ennem,kui ütleme,aga siiski ei hooli sõna tähendusest.
Me räägime endast hästi,kuid sisimas oleme halvad.
Eksimine on inimlik,kuid me kõik oleme loomad,hoolimata kõnevõimest.
Me ei hooli kellestki,peale endi.
Kurb,aga tõsi.
Häid inimesi on vähe.

Нравится 4