KAS Ei OLE ELU MÕNIKORD JUST NAGU JÕGI, mis voolab oma jäika-
de kallaste vahel Looduse vastuvaidlematute seaduste järgi: kindlas suunas,
kindla kiirusega ja alati sama rada pidi?
Vahel loksub uinuv vesi laisalt oma sängis, vahel pekslevad vahused lained
vastu kaldaid. Aga ikka ja alati liigub jõgi sellessamas ,vastuvaidlematus
suunas.
Ja need, kes vete kirkas kallistuses oma elu elavad - siiruviirulised, täpili-
sed, tundlalised, uimelised olevused - kas pole neid mõjutanud sellesama vee
voolusuund ja -tugevus?
Alati on kergem ujuda pärivoolu. Lasta end vooluga kaasa viia. Lasta end
kaasa viia koos kõigega, mis jões ujub.
Ja igasugust prahti toob endaga kaasa kevadine rahutu vesi ning kulub
kaua, kaua aega, kuni see ükskord settib. Settib hoopis kaugemal kohast, kus
see vette visati.
Ja aeg,
aeg on mõnikord just nagu vesi.

Нравится 1