Ma ei tea mida tegema peaksin või kuidas, ma ei tea mis oleks õige, mis vale… Ei julge nö umbes rapsima ka hakata, sest kardan kaotada inimese kes on märkamatult väga kalliks saanud. Tahaksin talle kõik selgeks teha, öelda otse ning keerutamata, aga ei taha teda sellega ära hirmutada.

Armastusväärne isik, veel armastusväärsema käitumise ning olemisega. Tean, et peaksin olema tagasihoidlik ja korralik- kunagi ma muid omadussõnu enda kohta ei kuulnudki, tean et ka tema oli täpselt samasugune. Oi kui palju pidin teda pinnima, et midagi kuulda. Kuid too õhtu oli ta kuidagi vaba ning julge ja ega minagi alla saanud jääda.

Mind ei huvita seekord kellegi hoiatused, et ta võib teeselda ja minuga vaid mängida. Kuidas saaksin tunda rõõmu ja olla õnnelik kui hoian eemale, kartes valu ja pisaraid ning pettumist? Tahan teda usaldada ja armastada. Tahan olla tema juures, temaga koos, tema jaoks olemas, teda kuulata, teda vaadata, teda puudutada.

Teised väidavad et tegemist võis olla täiskuu või tont teab millega veel. Palun, laske mul olla õnnelik. Ärge tahtke mind maa peale tagasi tuua ega usukuma panna teooriat, justkui oleks see kõik midagi ajutist, mille lõpus ootavad pisarad ja valu.. Ma armastan teda, ja tõesti armastan. Ärge tahtke palun, et ma temast loobuksin. Nagunii ei kuula ma siin ei sõpru, lähedasi, ega tuttavaid. Kuulan oma südamehäält ja lülitan ka mõistuse välja, sest ma tahan, et seekord läheks kõik hästi. Ma ei taha enam üksinda olla.

Mis aga puudutab Sind, siis… Ma armastan Sind tõesti. Ei uskunud eriti, et tuledki kui Sulle helistasin, et välja kutsuda, kuid tulid siiski. Kui mul probleeme oli, jäid Sina minuga. Hoolitsesid ja aitasid, samal ajal kui teised lahkusid. Sa jäid ka siis paigale kui palusin. Hommikul kui Sind saatma läksin, oli mul jahe. Kuid ma ei öelnud midagi. Soovisin vaid, et Sa mind hoiaksid. Enne kui millestki aru sain, olid Sinu käed ümber minu…

Ma ei valeta, kui ütlen et pole end pikka aega kellegagi koos nii vabalt ja turvaliselt tundnud. Sinuga koos oli nii hea.. Palun, palun ütle, et Sa ei mängi minuga, et see ei ole minu fantaasia-vili, palun Sind. Kui kõik on nii nagu mulle praegu tundub olema, siis palun ole minu jaoks olemas, leia minu jaoks aega kui sinnakanti tulen. Tee seda vaid siis, kui endas kindel oled. Sina oled minu jaoks uskumatult armsaks saanud ja seda väga lühikese ajaga.

Too õhtu ütlesid naljatledes, et see asi liigub Sinu jaoks liiga kiiresti. Tahaksin siia nii palju kirjutada, aga ei suuda. Tunnen, et enne on mul vaja Sinuga kohtuda ja asjas selgusele jõuda. Sa oled mul nii armas, hea ja mõistev. Sinu jutt ja laused ning Su nägu keerlevad mu peas pidevalt.

Ma olen segaduses, sassis ja ei tea mida tegema pean. Kas peaksin rääkima sellest, mis toimub mu sees või peaksin hoopiski sulgema suu? Kes küll oskaks öelda, mis on õige ja mis vale? Kuigi arvatavasti ei kuulaks ma neid, vaid teeksin ikka oma peaga…

Iga kord kui Sinule mõtlen ilmud kuskilt välja või annad märku, et oled olemas. Palun Sind, ole minu jaoks olemas, leia aega et kokku saada ja ehk jõuame üheskoos selgusele, mis edasi saab… Ma ei taha Sind kaotada.

Нравится 1