Дневник пользователя Regina Abel

* Elus on reeglid, on kaotus, on võit. Kaotaja kaotab ja võitja saab kõik.

*Võid saavutada kõik, kui seda meeletult tahad. Pead seda nii üleni tahtma, et tahtmine sinust välja purskub ja liitub maailma loomise energiaga.

*Pole olemas rongi, mille peale ma ei läheks, ja mind ei huvita, kuhu ta sõidab.

*Kui sulle pakutakse suurt seiklust, siis ei keeldu sa sellest.

*Kui tunned vajadust lennata, siis ei saa leppida roomamisega.

*Ma arvan, et kuhu iganes sinu teekond su viib, sind ootavad ees uued jumalad jumaliku kannatlikkuse - ja naeruga.

*Elu on nagu suur lõuend. Kanna sellele nii palju värve, kui…

Juku tuleb koolist koju tunnistusega, hinded ainult kahed.
Isa saab vihaseks, võtab Jukul turjast kinni, püksid maha ja lükkab kirjutuslauale ja hakkab vööga virutama, virutab,virutab aga Juku ainult naerab, Isa annab tempot juurde kuid naer valjeneb. Isal siis küsib et mis siin nalja teeb? Juku vastab et till tindipotis, huvitav mis värvi lapsed tulevad.

**************************************************************************

Juku tuleb koolist koju ja näeb et isa paneb ona. Juku väike ja küsib:"Isa mis sa teed?" Isa kohkudes vastab et peksab päkapikku. Järgmisel päeval Juku isa tuleb koju ja näeb maas vereplekke, Jukul tür4 käes. Küsib et mis juhtus, Juku vastab:" Ah ma peksin…

Aeg ei paranda haavu, ta lihtsalt mätsib nad tugevasti kinni. (et ühel
päeval saaks keegi nad uuesti lahti rebida ning neile soola peale
raputada.)

Elu on lill, lõhnab ja pakub silmailu, kuid kasvab igasuguse sõnniku peal.

"You are like a drug to me! You are my personal brand of heroin."

* Inimese väärtust ei määra väline ilu vaid hing ja selle sügavus.

Tihti üritame peita pisarad naeratuse taha, taipamata et meie silmad reedavad meid.

Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad.

Igaüks näeb su välimust, aga ainult mõni üksik mõistab su olemust.

Sa tulid, kallistasid ja läksid, sel hetkel lõppes minu…

Esimest korda kui sind nägin,
siis tahtis su lähedust mu hing.
Tegin nii palju selleks, et me saaks olla koos
ja et õpikisid tundma mind.

Õppisin sind tundma olles täiesti pime,
teadmata milline on su hing, teadmata su nime.
Möödus aeg ja armastus su vastu suuremaks oli läinud,
aeg meid vist lähedasemaks oli teinud.

Arvasin, et jumal meid kokku oli loonud,
kuni taipasin et reaalsus end minuni on toonud.
Olin kurb ja no nii emotsionaalne,
et abi poleks saanud anda isegi psühhiaater professionaalne.

Igatsen sind. kas ka sina mind ?
Kuskil lausub keegi häälel kähedal,
et kas tõesti peame me olema pidevalt teineteise lähedal?

Tahan tunda su armastust veelkord,
nagu sain tunda seda tookord.
Tookord…

Miks küll keegi aru ei saa kui suur haav tgt mu südames on..Miks küll keegi ei taipa,et ka mina vajan vahe peal tähelepanu,sest muidu lihtsalt närtsin ära..Tahakas vahel nutta,aga pisaraid ei tule,vahest aga tahaks näida tugevana ja siis tulevad pisarad..Ja need on valusad pisarad,need ei ole mingid tavalised pisarad..Sest mina ka teen vahet rõõmsatel pisaratel ja valusatel pisaratel..Miks küll te aru ei saa,et mulle pole tgt palju tähelepanu vaja,aitab ühest ilusast ja lühikesest (Sa ei ole üksi,ma olen sinu jaoks olemas,ma armastan sind jne..) lausest või aitab sellestki kui lihtsalt mind mõista või kuulata...Seda pole juu palju palutud..Minu süda nutab…

Ma ei suuda enam,ma ei taha enam mitte midagi...Sees on täielik tühjus..See on liiga raske mulle,tahan tagasi...sinu juurde...igapäevaga muutub kõik aina raskemaks...Päevad on nii hallid ja mustad on mu ööd...Pole tahtmist isegi ärgata...Pole enam mingit tuju,tahtmist...Ma ei suuda isegi enam naeratada! koguaeg ainult nuttaks...Tunne nagu poleks enam südant...Tahaks minna magada ja et enam ei ärkaks mitte kunagi...Miks olen nii nõrk???!!!

See on ühe vanema naise jutt oma kurbusega, mida mina vahendasin, et tema oma kurbuse sõnatut keelt mõistma õpiks.

Kurbus seisab Teie ees nagu väga tõsine inimene, kes teab, et Te teda ei armasta. Ta kael on pinges ja tõmbleb kergelt, nii nagu Teilgi. Ta on hirmust, et teda ei armastata, kramplikult heitlev nagu otsiks olukorrast teistsugust väljapääsu. Ta on abitu sellest, et tema pinges olekule ehk tundele, et teda ei armastata, keegi tähelepanu ei pööra. Ta tahaks heameelega nutma puhkeda. Ta ootab Teie tähelepanu, Teie armastust. Püüdke teda mõista ja temaga rääkima hakata:

"Kallis hirm, et mind…